Praegu juba novembri lõpp, kuid veinitegemine hakkas meil peale juba septembri algupoolele. Sellepärast katsun ette panna kuupäevad, millal miskit tegime. Endal on ka siis ise hea lugeda ning meelde tuletada, kaua vein käis, mis juhtus jne.
Hakkame siis elus esimest korda ise veini tegema. See pidi olema selle sügise trend. Alustame katsetamist õunaveinist, mis peaks tulevikus nimeks saama ÕUNAUSS. Eelnevalt oleme läbu lugenud Tiina Kuuleri Koduveini aabitsa ning loodame, et see veinitegu päris aia taha ka ei lähe. Poest oleme varunud omale põhiasjad, mida läheb vaja - 25 l. plastmasist veininõu, õunaveini stardikomplekt, mis sisaldab vajalikke toitesoolasid, selitajaid ning pärmi, suhkurusisalduse mõõtja, voolikukomplekti, sildimaterjali, pudelipunnid, korgid, korkidele torbikud ja ka suhkru. Kõigepealt tuleb teha suuremas koguses õunamahla, millest 20 liitrit läheb veiniks ning ülejäänu saab talviseks morsijoogiks. Esialgu on küll kõik lihtne - mahl tünni, 5 kg. suhkut ära lahustada ja ka tünni, soolad ja pärm juurde ning ongi valmis. Nüüd tünnile kaan peale, mulksutaja otsa ning jääme ootama.
24. september 2011
Vaatame, palju on veinil suhkrusisaldus ning peame aru, kas lasta veinil veel käia või panna sisse selitajad, et käimine lõpetada. Ühisel nõul otsustame, et las ta mulksub veel ühe nädalakese. Natuke ettepoole mõeldes on tekkimas veel üks probleem. Kus saada veinipudeleid, et vein pudelitesse villida. Kõige lihsam oleks osta poest tühjad pudelid, kuid rahakotile mõeldes, otsustame selle mõtte kõrvale lükata. Asume seega läbi helistama oma tuttavaid.
Palun tooge oma tühi veinitaara meile!!!!
Selline on meie sõnum. Vastutasuks saab koduveini.
30. september 2011
Täna läheb siis suureks veini ümbervalamiseks. Puhtad nõud on välja otsitud, voolik on valmis pandud ja läheb lahti. Tünni avades lööb vastu selline pärmisegune veini lõhn. Suhkrusisaldus on kusagil 20 ja natuke peale. Maitseb magusalt. Voolikutega mässamine lõpetatud, selitajad sees ja onu juurde pudelijahile. Oleme avastanud minu onu juurest tõelise nõukogudeaegse taarapunkti. Osad pudelid on aastast 65, pole elu sees selliseid siltegi näinud, aga need säilitamisele ei kuulu, sest meil on vaja pudeleid - suuremas koguses. Kuna praeguste veinitegemise abivahenditega käib vein suhteliselt kiiresti ära on tekkinud mõte teha veel üks laar õuna-aroonia veini. Aga sellest väheke hiljem.
Tegelenud mõne nädala tühja taara hankimisega on see osutunud ülemalt keeruliseks, sest poest tühja taarat osta on ikka jube kallis. Pudeleid on laekunud küll, kuid nii mõnigi tuttav teeb samuti veini ning neil omal pudeleid vaja. Need, mis juba käes on vaja ka puhtaks kraapida. Mõne on sildid nii kõvasti kinni, et leota plaju tahad, lahti ei tule. Selle veini paneme kogutud taarasse ära, kuid kui teeme järgmist, siis on vaja veel taarat koguda. Nende nõukogudeaegsete pudelit suu häda on see, et veinipunnid ei taha hästi peale minna. Natuke läheb punn sisse, aga enamus punnist jääb välja.
Kätte ongi jõudnud see päev, millal paneme oma esimese veini pudelitesse. Tünni avades avaneb meile päris ilus vaatepilt. Hägusast õunamahlast, mis lõhnas pärmi järele on saanud ilus selge vein. Lõhnab ikka veel pärmi järgi, kuid tark raamat ütles, et see kaob seistes ise ära. Kangus on veinil 15 vol.-i. Pudelitesse ajades saab igal juhul veinimaitse suhu küll ja kangust on tublisti. Soe tunne tekib sisse. Kui vein pudelites, hakkame punne peale ajama. Päris keeruline, sest igal pudelil on erisuurune suu ning vaja otsida erisuurusega punne. Kõik edukalt punnitatud ja torbikud ka peale sualtatud, saame viia veini keldrisse. Site otsustame peale mitte panna, sest keldrus võivad need hallitama minna. Seal ju niiske.
08. oktoober 2011
Õunauss pudelites ning kohe on vaja uus vein mulksuma panna. Seekord siis õunamahlast-arooniast ning natuke ka mingit vana punase sõstra mahla, mis emal juba pikemat aega keldrisse vedelema jäänud. Värv on ilus punane, loodame, et tuleb hea vein.
29. oktoober 2011
Tekkinud on uitmte- teha veini porganditest. Sellels viilutame 4 kg. porgandeid, 3 kg. suhkrut, 2 sidrunit , 4 apelsini, 5 ebaküdooniat, ja 300 gr. rosinaid. Viskame kõik suuremasse plastmassist ämbrisse, lisame 10 l. keevat vett ning pärmi koos toitesooladega. Vaatame, mis sellest tuleb. Õuna-aroonia käib ka vaikselt edasi, nädala pärast tahaks selle ka peatada.
Täna tahaks õuna-aroonia selginema panna, kuid hommikul tule vanemate käest ärev teade - meie porgandivein on lõpetanud mulksumise. Tulge ruttu maale! Aga pole midagi hullu, lihtsalt meie 1 nädala käinud porgandivein on ma suhkru lõpuni ära käinud ja valmis. Sellest tuleb vist küll üks tõeline `´kuivatuspaber`. Egas midagi, paneme oma veinid selginema ja nädala pärast pudelitesse. Sellele porgandiveinil on küll üks igavene piima värv, porgndi värvist on küll asi kaugel. Maitse pole esialgu ka porgandi moodi. Vaatame, mis saab!
12. november 2011
Avades täna porgandiveini ämbri, avanes meile suur üllastus. Meie piimavärvi veinist oli saanud ilus selge meekarva vein. Ainult et meie maitse järgi vast liiga kuiv. Maitse ei meenuta küll porgandit. Tuleb vist väga kauaks seisma panna, vaatab mis sellest saab. Õuna-aroonia on seevastu väga suupärane - värv ilus rose veini moodi, magus ja jällegi 15 vol-i. Päris kange teine. Praeguseks oleme oma veiniteoga nakatanud ka minu vanemaid, kes panid juba järgmise veini paika. Keldrist on vaja riiulid tühjaks saada, kõik vanad moosid veiniks. Vaja ainult vaadata, et moosid poleks tehtud moosisuhkruga, need ei taha käima minna. Järgmine tegu peaks siis toimuma 19. november.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.